Siin õitseb mesilaste õnn

Meist

Mesilaste Vabariik on mesilastele ja teistele tolmeldajatele mõeldud õitsvaid taimi täis ala. Idee sai alguse soovist luua soodsad tingimused neile putukatele, kellest sõltub üle 75% toidutaimeliikide saagikusest ja kvaliteedist.

Selle algatusega kutsub Syngenta taimekasvatajaid toetama säästva põllumajanduse ideed, hoolitsema vastutustundlikult keskkonna eest ning säilitama oma põldudel võimalikult suurt taimede mitmekesisust ja tolmeldajate populatsiooni. Taimekasvatajatel on võimalik saada toetusi keskkonnasõbralikuma põllumajandustegevuse eest.

Raja Mesilaste Vabariik

Mesilaste Vabariigi võib rajada iga taimekasvataja. Kuidas seda teha? Külvake kevadel oma põldudele õitsvate taimede seemneid ja heisake Mesilaste Vabariigi lipp.

Kui osaled Syngenta motivatsioonikampaanias, saate teenitud punktid vahetada nektaririkaste taimede seemnete suurpakkide vastu, kingituseks aga saate lipu ja muud atribuutikat.

Kui teil on üle 100 hektari põllumaad ja soovite Syngenta motiavtsioonikampaanias osaleda, saate registreeruda siin.

Kui te ei osale meie kampaanias, kuid olete juba külvanud põllule õitsvaid taimi ning soovite heisata Mesilaste Vabariigi lipu, kirjutage meile aadressil info@mesilastevabariik.ee . Lippude kogus on piiratud, seega eelistame suuremaid põlde omavaid taimekasvatajaid. Mida suurem Mesilaste Vabariik, seda rohkem ruumi on mesilastel ja teistel tolmeldajatel.

Mesilaste Vabariigi põhiseadus

1.

Mesilaste Vabariik on vaba ja loodussõbralik territoorium.

2.

Iga taimekasvataja, kes on külvanud oma põldudele õitsvaid taimi, on Mesilaste Vabariigi asutaja.

3.

Mesilaste Vabariigi riigikeel on kompromisside keel.

4.

Igal mesilasel on õigus õite nektarile ja taimekasvatajal rikkalikule teraviljasaagile.

5.

Mesilaste Vabariigis on õigus elada tolmeldavatel putukatel, lindudel ja pisiimetajatel.

6.

Mesilastel on õigus tarule ja metsmesilastel maa sees või puus olevale pesale.

7.

Iga taimekasvataja kohus on saada hästi läbi mesinikuga ja mesinikul taimekasvatajaga.

8.

Iga taimekasvataja ja mesiniku kohustus on hoolitseda mesilaste heaolu eest.

9.

Vaidlusteks Mesilaste Vabariigis ruumi pole, küll aga sõbralikeks vestlusteks.

10.

Mesilaste Vabariigi moto on „Magusam kui mesi“.

Liitunud taimekasvatajad

Madis Ajaots,
Tartumaa, Eesti

Lõpetasin 1997. aastal Maaülikooli ja käsitlesin oma lõputöös vahekultuuride teemat. Seemnekasvatusest tingituna kasvatasime oma talus juba tollal tatart, keerispead ja hernest, segasime seemned ise kokku. Mesilased on tähtsad tolmeldajad ja seetõttu on koostöö mesinikega meie jaoks ka täna tähtis. Syngenta seemnesegusid oleme külvanud kahel viimasel aastal. Minu poeg Tõnis tegi 2017. aastal magistritöö mulla parandamisest, uurides sealhulgas, kuidas mulda rohkem orgaanilist ainet saada, kasutada ära sügisest soojust ja niiskust ning vähendada väetamise vajadust. Vahekultuuride külv aitab seda kõike saavutada, selle biomass on sisuliselt sama, mis sõnnikul. Lisaks on õitsvate taimede segu nn. kogukonna ilu, mida on silmale hea vaadata. Looduses tekib kindlal perioodil juulis vaheaeg looduslike taimede õitsemises ja selle tühimiku täidavad tolmeldajate seemnesegudest kasvanud taimed väga hästi. Meie oma kogemuse põhjal ütleme, et tähtis on jätta kasvanud taimed ületalve põllule ja teha künd alles kevadel. Talvel saavad nii süüa põllulinnud, näiteks põldpüüd, kitsed ja jänesed leiavad siit nii toitu kui varju ilvese eest. Kevadel on põld sellevõrra niiskem, sest talvel püüavad põllule jäänud vahekultuurid hästi lund. Teeme sel teemal tihedat koostööd ka Maaülikooliga, 2022. aastal on töös spetsiaalne tolmendamise Teadmussiirde projekt 2022.

Gediminas Kontrimavičius,
Jonava rajoon, Leedu

Eelmisel aastal külvasime õitsvaid taimi. See on kasulik nii pinnasele kui ka mesilastele ning pakub ka silmailu, kui see ala on kodu lähedal. Õitsvate taimedega rõõmustasin ka abikaasat. Igal aastal eraldame osa põldudest mitmekesisemate kultuuride ja vahekultuuride kasvatamiseks ning osaleme rohestamisprogrammis. Selle eest saame ka rohestamistoetusi. Eelmisel aastal külvasime suvinisu põldudele kahes kohas (kokku ca 1,3 ha) spetsiaalseid õistaimede seemneid. Deklareerisime selle rohealana. Plaanime ka sel aastal eraldada osa põllust õitsvatele taimedele.

Mesilased aitavad suurendada saaki

Mesilased, metsmesilased, herilased, liblikad, kärbsed ja muud tolmeldavad putukad kogu maailmas teevad märkimisväärset ja nähtamatut tööd, mille väärtust hinnatakse 150 miljardile eurole aastas. Ainuüksi mesilased on seotud kolmandiku toiduga, mida inimene igapäevaselt tarbib.

Mesilasi nimetatakse peamisteks tolmeldajaputukateks, kelleta häviks suurem osa taimeliike ja tundlikud ökosüsteemid saaksid pöördumatult kahjustada. Mesilaste põhitoiduks on õites olev nektar, mis tähendab, et kui põldudel ei ole õisi, siis pole seal ka mesilasi.

Nõuanded taimekasvatajatele

Tehke koostööd mesinikega ja panustage mesilaste populatsioonide säilitamisse ja kasvatamisse.

Vahetage kontakte teie põldude läheduses mesilasi pidavate inimestega ja leppige kokku tarude paigutamiseks parimatesse kohtadesse. Jagage mesinikele infot oma taimekaitsevahendite kasutusprogrammi kohta ja andke neile põldude pritsimise algusest teada 48 tundi enne tööde algust.

Uudised
Seemnesegu, mis on sobiv toetuse saamiseks

Mesilaste Vabariigi õitsvate taimede segu saate deklareerida keskkonnatoetuste (ökoloogiliselt oluliste alade rohestamistoetuse) saamiseks. Lisainfo saamiseks võtke ühendust oma piirkonna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA), seal töötavad spetsialistid jagavad teavet teie ettevõtte konkreetsest olukorrast lähtuvalt.

2021. aasta seemnesegu koostis: koriander (39,6%), tatar (37,4%), harilik kurgirohi (12,7%), aed-mustköömen (5,1%), harilik keerispea (2,8%), Pärsia ristik (2,4%). Külvinorm: 17 kg/ha

Seemnesegu, mis on sobiv toetuse saamiseks